Joogivesi



Peetri tegevuspiirkonnas saadakse joogivesi suures osas Ülemiste järvest (pinnavesi).

Pirita jõe ja Vaida tegevuspiirkonnas on vesi saadud puurkaevudest (kokku 16 töötavat puurkaevu ja 7 veetöötlusjaama Pirita jõe piirkonnas).

Pirita jõe tegevuspiirkonna joogivee keskmiste näitajatega saate tutvuda siin
Vaida tegevuspiirkonna joogivee keskmiste näitajatega saate tutvuda siin
Peetri tegevuspiirkonna joogivee keskmiste näitajatega saate tutvuda siin

JOOGIVEE KAREDUS

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Vett liigitatakse kareduse väärtusest sõltuvalt järgmiselt:
 

Pehme                      0...1 mg-ekv/l
Mõõdukalt pehme     1...2 mg-ekv/l
Nõrgalt kare              2...3 mg-ekv/l
Mõõdukalt kare         3...4 mg-ekv/l
Kare                          4...6 mg-ekv/l
Väga kare                   > 6 mg-ekv/l

 


PÕHJAVEE KVALITEET

Põhja – Eesti põhjavesi sisaldab (Kambrium–Vendi kihis) looduslikke radionukliide, mis on iseloomulik põhjaranniku piirkonnale. Nimetatud põhjavesi paikneb sügavamates kivimikihtides ja pärineb muistsetest aegadest.

AS ELVESO teeninduspiirkonna puurkaevud, mis sisaldavad radionukliide on järgmised:

-         Betooni puurkaev, Jüri alevikus

-          Pargi puurkaev (reservis), Jüri alevikus

           
Efektiivdoos Betooni veetöötlusjaamas on   0,32 mSv.

Betooni veetöötlusjaam teenindab Jüri Kiriku piirkonda (Jüri Tervisekeskusest Kiriku poole).

Teistes AS ELVESO hallata olevates puurkaevudes radionukliide ei esine.

Riskihindamise järgi on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas, ettevaatuse mõttes soovitab Terviseamet nendes piirkondades kasutada imikute toidusegude valmistamisel pudelivett.  Kiirgusohutuse hindamise ning optimeerimise mudelitega tehtud arvestuste kohaselt võib vee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi (0,6 mSv/a) korral teoreetiliselt eluaja jooksul haigestuda umbes neli inimest 100 000 elaniku kohta. Samas kui suitsetajatest haigestub eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kaheksast ja liiklusõnnetustes saab Eestis vigastusi kuni 2000 inimest aastas.

Efektiivdoosi hindamise aluseks on joogivee tarbimine vähemalt 2 liitrit ööpäevas, so 730 liitrit aastas, ühe inimese kohta. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka arvestatav kiirgusdoos.

Rohkem teavet radionukliidide mõjust inimese tervisele on võimalik leida
Terviseameti kodulehelt.

Keskkonnaameti Kiirgusosakonna kiirgusseire büroo "Jüri aleviku Betooni VTJ joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang" saate tutvuda siin.

 

Keskkonnaameti Kiirgusosakonna kiirgusseire büroo " Patika küla Kuremäe puurkaevu nr 176 joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang" saate tutvuda siin.